Usaldus taastatakse ainult kõrge hinnaga

Viimased päevad on Kreeka poliitikutele olnud väga närvilised. Kolmapäeval tutvustas Kreeka valitsus avalikkusele oma kolmandat eelarve puudujäägi vähendamise plaani. Kreeka on lubanud Euroopa Komisjonile, et vähendab oma selle aasta eelarve puudujääki 4% võrra 8.7% peale. Kreeka valitsus tegi esimesed kaks kärbet detsembris ja veebruaris ning eile teatati, et eelarve puudujääki vähendatakse veel €4.8 miljardi euro võrra. Selleks tõstetakse käibe- ja aktsiisimakse ning vähendatakse avaliku sektori kulutusi.

24 tundi pärast kolmandat eelarve puudujäägi kärpimist korraldas Kreeka valitsus üliolulise 10. aastaste võlakirjade müügi, mis näitas, kas kärbetega on suudetud investoreid veenda oma maksevõimes. Investorite usaldust on Kreeka valitsusel aga hädasti vaja, kuna järgmiste kuude jooksul aegub €20 miljardi euro eest võlga, mida on vaja refinantseerida. Neljapäevane oksjon kujunes õnneks edukaks ja nõudlus Kreeka võla järele oli olemas. Kreeklased soovisid neljapäev laenata €5 miljardit eurot, kuid oksjonile tuli valdavalt Euroopa ja Kreeka enda pankade käest võlakirjade ostupakkumisi ca €14 miljardi euro eest.
Paraku suutis Kreeka valitsus neljapäeval investorid võlga ostma meelitada väga kõrge intressiga. 10. aastase võlakirja kupongi intressimääraks kujunes 6.25%, mis on 2x kõrgem Saksamaast ja 2% kõrgem Portugalist, keda nähakse Kreeka järel euroala teise nõrgima lülina. Kindlasti ei suuda Kreeka valitsus sellise intressimääraga väga kaua võlakirju väljastada.

Kreeka suutis sellel nädalal küll oma kolmanda eelarve kärpega investoreid rahustada ja valitsuse võlakirjade intressimäära tõusu peatada, kuid see on valusate kärbete positiivsem pool. Märksa negatiivsem on olukord Kreeka reaalmajanduses, kus maksutõusud ja valitsuse kulude järsk vähenemine teevad majanduskasvu taastumise väga vaevaliseks. Madal majanduskasv tähendab aga madalat maksutulude laekumist valitsusele, mis teeb omakorda raskeks eelarve puudujäägi vähendamise. Hetkel jääbki paljudele õigustatult arusaamatuks Kreeka valitsuse majandusprognoos, mille järgi oodatakse sellel aastal kõigest 0.3%-i majanduslangust ja järgmisel aastal 1.5% SKP kasvu. Nagu järgnev graafik näitab, siis konsensus kreeklaste optimismi tuleviku suhtes ei jaga:

Mikk Taras

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.