LHV
1/1

foto: Dreamstime

foto
http://f.postimees.ee/f/2012/04/27/1076526t40ha8d6.jpg
http://f.postimees.ee/f/2012/04/27/1076526t55h33ec.jpg
Dreamstime

Kinnisvaralaenud ohustavad Hispaania pankasid

 

Teatavasti oli Hispaanias toimunud kinnisvara buum maailmas üks laialdasemaid, kui madalatest intressimääradest ajendatuna tormasid paljud ostma villasid Costa Blancas, suursuguseid kortereid Madriidis ning miljoneid väiksemaid majasid. Nüüd on see mull lõhkenud ja analüütikud väidavad, et on vaid aja küsimus, mil mõni suurtest pankadest päästmist vajab.

2007. aastal saavutasid kinnisvarahinnad oma tipu ja sellest ajast on need ca neljandiku võrra madalamale kolistanud ning põhi ei näi veel saavutatavat olevat. Samal ajal leiab Hispaanias aset teine majanduslangus viimase kolme aasta jooksul ning tööpuudus küündib 25%-ni. Nendes tingimustes ei suuda kõrge laenukoormusega hispaanlased toime tulla oma igakuiste kohustustega pankade ees, eelkõige kodulaenude puhul, mida pangad kord agaralt jagasid.

Arvestades, et üha suurem osa Hispaania 663 miljardi euro suurusest kodulaenude turust ähvardab muutuda maksejõetuks, kardetaksegi, et mõni suurem pank võib abi vajada. Olukorra teeb pingelisemaks ka tõsiasi, et samal ajal on Hispaania valitsusel käed tööd täis enda võlakoormuse vähendamisega ja eelarvekärbete eesmärkide täitmisega, mistõttu pole riigil abi andmiseks vahendeid. Just sellise stsenaariumi üle diskuteeriti eelmisel nädalavahetusel toimunud kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga vahel. Suurim hirm seisneb selles, et sekkuma peab Euroopa Liit, kuid seekordne päästepakett kujuneb oluliselt suuremaks kui Iirimaale, Kreekale või Portugalile antud summad.

Barcelonas elav majandusteadlane Edward Hugh on nimetanud eluasemelaenusid Hispaania pangandussüsteemi Achilluse kannaks. Kaks aastat tagasi, kui Iirimaa pangad kinnisvarakrahhi ohvriks langesid oli Iirimaa valitsus sunnitud Euroopa Liidult ja IMFilt vastu võtma 80 miljardi euro suuruse päästepaketi. Analüütikute sõnul läheks sarnane pakett Hispaania jaoks maksma ca 200 miljardit ehk ligi kaks korda rohkem kui Kreekale antud 110 miljardit eurot.

Eelmisel nädalal teatas Hispaania keskpank, et maksetähtaja ületanud laenude maht saavutas kõrgeima taseme alates 1994. aastast. Kuigi valitsuse ametlike hinnangute kohaselt võib maksejõuetuks jäävate laenude maht jääda 3%-ni kõikidest laenudest, arvavad eksperdid, et antud number kujuneb tegelikkuses palju kõrgemaks. Osade pankade jaoks võib tegu olla isegi kahekohalise näitajaga.

Allikas: Hispaania keskpank

Hispaania uute kodulaenude maht on silmnähtavalt vähenenud – veebruaris oli vastav näitaja 46% aastatagusega võrreldes madalam. Hispaania statistikaameti andmetel on tegu suurima langusega alates 2004. aastast, mil andmeid avaldama hakati. Kinnisvarasektori analüütikute sõnul on Hispaania pangad sundvõõrandanud alates finantskriisi algusest ligikaudu 300 000 maja. Kuna pangad ei ole soovinud kahjumit võtta, on maju enda omanduses hoitud. Kuid karmimate kapitalinõuete tõttu soovitakse kinnisvarast kiiresti vabaneda, pakkudes allahindlusi, mis küündivad kohati 60%-ni. Paljud analüütikud kardavad ka, et Hispaania kinnisvarastatistika, mis pakub hindade languseks 25%, ei pruugi tegelikkust kirjeldada.

Borja Mateo, kes avaldas hiljuti Hispaania kinnisvarateemalise raamatu, ütles, et hetkel on müügis 1.9 miljonit maja ning järgnevate aastate jooksul võib sellele lisanduda 3.9 miljonit maja. Kuna praegune nõudlus majade järele on ca 175 000 aastas, võivad hinnad Mateo arvates langeda veel 60%. Kuna keskmise hispaanlase varadest 80% moodustab kinnisvara, mõjuks see tarbijatele hävitavalt.

Allikas: Wall Street Journal

Paljud investorid on mures ka Hispaania 100 miljardi euro suuruse hüpoteekidega tagatud väärtpaberite turu pärast. Nii nagu kolleegid USAs toimisid ka Hispaania pangad sarnaselt, müües hüpoteegid edasi finantsettevõtetele, kes vorpisid nendest hüpoteekidega tagatud väärtpaberid – kõrge tootlikkusega instrumendid, mida ostsid kindlustusettevõtted, Euroopa pensionifondid ning teised institutsionaalsed investorid. Samas oli USA ja Hispaania sarnaste väärtpaberite vahel oluline erinevus. Kui USAs muutusid hapuks halvema krediidikvaliteediga laenud, siis Hispaanias kasutati tagatisena vaid parema krediidivõimega inimeste kodulaene. Samas on piir parema ja halvema krediidireitinguga inimeste vahel 25%-lise tööpuuduse tingimustes muutunud üsna häguseks. Seda tõestavad ka reitinguagentuuride poolt läbi viidud krediidireitingute langetamised, kuigi buumi ajal omistati antud väärtpaberitele kõrgeimad reitingud. Mõningatel juhtudel on hüpoteekidega tagatud väärtpaberite varadest jäänud 14%  maksetähtajaga enam kui 90 päeva hiljaks.

Kuni viimase ajani olid paljud pangad nõus halvaks minevaid hüpoteekväärtpabereid täishinnaga tagasi ostma, et kaitsta välismaised investorid ning säilitada pankade mainet. Kuid mida rohkem laene muutub maksejõuetuks, seda tõsisemalt seisavad pangad silmitsi paratamatusega ning viimasel ajal ostetakse antud väärtpabereid tagasi 10-30% allahindlusega. Kuni kinnisvarahindades korrektuure sisse ei viida ning pangad kahjumeid pole nõus tunnistama, ei suuda Hispaania majandus analüütikute arvates kunagi päriselt taastuda. Juhul kui antud kahjumeid ollakse nõus aktsepteerima, jääb õhku küsimus, kas Hispaania suudab neid ise kanda. Riigi päästefondist on raha otsa saamas ning paradoksaalsel kombel on Hispaania valitsus teinud pankadele ettepaneku laenata riigile raha, et viimane suudaks päästefondi käigus hoida.

SAADA SÕBRALE
Sinu nimi:
Sinu meiliaadress:
Sõbra nimi:
Sõbra meiliaadress:
Saadetud!
Vaata sidusteemade katalooge
ARHIIV
«    »  «    »
ETKN RLP