Facebooki IPO ehk müüa tuleb tipus?
2012. aasta tõotab tulla pöördeline aeg finantsmaailmale. Lisaks laiaulatusliku mõjuga sündmustele nagu eurotsooni saatuse otsustamine ning võimuvahetustele USA-s, Venemaal, Hiinas ja Prantsusmaal, määratakse edasine arengusuund tehnoloogiasektorile. Nimelt oodatakse, et juba märtsis teeb aktsiate esmaemissiooni (IPO) 800 miljoni kasutajaga sotsiaalvõrgustik Facebook (FB).
FB turule tuleku edukusest sõltub IT ettevõtete käekäik laiemalt. FB-le võivad järgneda teised internetiärid, nagu Twitter, Youku, Renren jpt. Eduka IPO korral tõuseb investorite huvi interneti mängude ja rakenduste tootjate vastu. See kõik toob kaasa IT ettevõtete valuatsiooni kallinemise, mis võib omakorda tähendada sektori mullistumist. Sarnaselt meelitas 1995. aasta Netscape IPO paljud investorid internetiärisse ning toona lõppes rallimine 2000. aastal nii-nimetatud dot-com mulli lõhkemisega.
FB loodab 10% osaluse müügiga koguda ligi $10 miljardit, mis teeks ettevõtte väärtuseks koguni $100 miljardit. Võrdluseks maailma suurima lennukite tootja Boeingu hind on umbes $50 miljardit ja Citigroupi $80 miljardit. Kui võtta arvesse, et 2010. aastal teenis FB kasumit $600 miljonit, teeks see P/E suhtarvuks 167. Mis tähendab, et iga teenitud dollari eest on investorid nõus maksma 167 korda rohkem. Isegi kui ettevõttel õnnestuks sissetulek IPO ajaks kahekordistada, oleks ettevõtte valuatsioon siiski uskumatult kallis. See annab põhjust arvata, et võimalikud investorid usuvad sotsiaalvõrgustiku tulude järsku kasvu tulevikus.
FB kõrge väärtuse peamine argument on potentsiaalsete reklaamitulude võimalus. Tuluallikaks võib kujuneda veel virtuaalne raha, mida saab kasutada FB erinevates rakendustes. Samuti spekuleeritakse FB tasuliseks muutumise võimaluse üle. Uskujate hinnangul on FB kasutajate arv ületanud kriitilise piiri, mistõttu oleksid inimesed nõus pigem maksma näiteks $1 kuus, kui lahkuma võrgustikust. Eeldusel, et tasuliseks muutumise järel jääb võrgustikku vähemalt 400 miljonit regulaarset kuutasu maksvat kasutajat, tähendaks see firmale üle $4,8 miljardi lisatulu aastas.
Võib ka spekuleerida FB andmebaasi väärtuse üle laiemalt. 800 miljoni inimese kontaktandmed, pildid, haridustase, huvid ja muu isiklik informatsioon omab suurt väärtust lisaks kaupmeestele ka näiteks sotsioloogidele ning erinevatele valitsusasutustele. FB on korduvalt väitnud, et kasutajate andmeid ei jagata kolmandate osapooltega, kuid ei ole välistatud, et ettevõtte juhtkond mingil hetkel selles küsimuses meelt muudab.
FB skeptikute meelest on tegu järjekordse sotsiaalvõrgustikuga, mille sarnaseid on sadu ning sarnaselt teistele ei ennustata ka FB-le pikka eluiga. Nad kahtlevad FB rahateenimise potentsiaalis, kuna reklaamidega küllastumine põhjustab inimeste tüdimuse võrgustikust ning seetõttu hakkaksid kasutajad muid alternatiive otsima. Samuti välistavad nad FB tasuliseks muutmise võimaluse, sest turul on liiga palju tasuta alternatiive, mis pettunud kasutajad sinna meelitaks.
Ärevust tekitab veel küsimus, miks on FB valinud oma aktsiate pakkumiseks just praeguse aja, mil finantsturgudel on äärmiselt volatiilne periood. Ühe versiooni kohaselt on FB aktsionäride arv jõudnud liiga lähedale 500 isiku piirile ning Ameerika regulatsioonide järgimiseks tuleb ettevõte börsil noteerida. Teine põhjus võib olla see, et kiirustatud IPO on tingitud teiste sotsiaalvõrgustike, eelkõige Google+, populaarsuse järsust kasvust. FB omanike huvides on siseneda börsile olukorras, kus nemad on turu vaieldamatud liidrid, sest konkurentsi kasvades väheneb FB väärtus oluliselt.
Analüütikud on valdavalt arvamusel, et olenemata paljudest riskidest, saadab Facebooki IPO-t esimestel päevadel suur edukus. Siiski prognoositakse, et esmase eufooria möödumisel tabab turge reaalsus ning aktsia edasise käekäigu määrab ennekõike võime kasumit teenima hakata. Siiamaani pole seda $100 miljardi dollari suuruse ettevõtte vääriliselt suudetud.


Tagasi
Prindi
Saada sõbrale